Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.
1).Tabu.
Erivajadustega inimestesse suhtuti väga pikka aega väga halvasti. Kui nüüdseks on suhtumine paranenud, siis varem tapeti ja orjastati puudega inimesi väga paljudes riikides, ka Saksamaal.
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. (Wikipedia)
2)Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav. Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).
3)Maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elu. Sellele vaatamata on kõikjal, kõigis ühiskondades puuetega inimesed halvemas olukorras, kui keskmine inimene. Ikka endiselt on osa puuetega inimesi ühiskonnas kõrvale jäetud, - selline on puuetega inimeste elu ka meil Eestis. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on teadmatus, hoolimatus, ebausk ja kartus eraldanud nähtavate ja nähtamatute takistustega puuetega inimesed teistest ja muutnud nad vähearvestatavaks.
1).Tabu.
Erivajadustega inimestesse suhtuti väga pikka aega väga halvasti. Kui nüüdseks on suhtumine paranenud, siis varem tapeti ja orjastati puudega inimesi väga paljudes riikides, ka Saksamaal.
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. (Wikipedia)
2)Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav. Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).
3)Maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elu. Sellele vaatamata on kõikjal, kõigis ühiskondades puuetega inimesed halvemas olukorras, kui keskmine inimene. Ikka endiselt on osa puuetega inimesi ühiskonnas kõrvale jäetud, - selline on puuetega inimeste elu ka meil Eestis. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on teadmatus, hoolimatus, ebausk ja kartus eraldanud nähtavate ja nähtamatute takistustega puuetega inimesed teistest ja muutnud nad vähearvestatavaks.
Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise
standardreeglid kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993.a.
Standardreeglite eesmärk on olla rahvusvaheliseks normiks või
mõõdupuuks, mille abil meie kõik, nii puuetega kui puueteta inimesed,
võime luua kõigi jaoks parema ühiskonna. Standardreeglite eesmärk on
tagada, et puuetega tüdrukutel, poistel naistel ja meestel oleksid
ühiskonnaliikmetena samad õigused ja kohustused kui teistel. (Leppik,
Kuzmin, 1996)
Siiski on veel takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja kohustusi mis teistel ning raskendavad osalemist ühiskonnaelus. Takistuste kõrvaldamiseks on riik ja omavalitsused kohustatud rakendama vajalikke abinõusid. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid ega soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdne lähtepositsioon, võrdsed võimalused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Standardreeglitega tutvudes võid järeldada, mis meie ühiskonnas, sinu elukohas või Eestis tervikuna vastab puuetega inimeste vajadustele, mis mitte. Standardreeglite abil võib kindlaks määrata ka kõik meie elus esinevad probleemid ja puudused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Eesti Vabariigi valitsus kiitis puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid heaks 16. mai 1995.a. istungil, nüüd võib neid kasutada töövahendina. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Leppik E., Kuzmin V. 1996. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreeglite kasutamisjuhend.\
Siiski on veel takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja kohustusi mis teistel ning raskendavad osalemist ühiskonnaelus. Takistuste kõrvaldamiseks on riik ja omavalitsused kohustatud rakendama vajalikke abinõusid. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid ega soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdne lähtepositsioon, võrdsed võimalused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Standardreeglitega tutvudes võid järeldada, mis meie ühiskonnas, sinu elukohas või Eestis tervikuna vastab puuetega inimeste vajadustele, mis mitte. Standardreeglite abil võib kindlaks määrata ka kõik meie elus esinevad probleemid ja puudused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Eesti Vabariigi valitsus kiitis puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid heaks 16. mai 1995.a. istungil, nüüd võib neid kasutada töövahendina. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Leppik E., Kuzmin V. 1996. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreeglite kasutamisjuhend.\
4)ELUVIIS- Üha enam leidub puuetega inimesi, kes tajuvad
oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid seda ka mitte
idealiseerides. Puuetega inimesed on järk-järgult sulandunud ühiskonda. Mõnel
juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja
tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest
(peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt
ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri
rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse
mittekurti esindajat aga kui võõramaalast. (Kikkas, 2009)
Puude olemasolu ei tohiks takistada
täisväärtulsiku elu elamist. Puudega inimene on inimene nagu iga teine meie
ühiskonnas. Tal lihtsalt tuleb tihtipeale lisaks tavalistele argimuredele
tegeleda ka veel oma puudest tingitud probleemidega. (Puutepunkt)
oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid seda ka mitte
idealiseerides. Puuetega inimesed on järk-järgult sulandunud ühiskonda. Mõnel
juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja
tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest
(peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt
ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri
rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse
mittekurti esindajat aga kui võõramaalast. (Kikkas, 2009)
Puude olemasolu ei tohiks takistada
täisväärtulsiku elu elamist. Puudega inimene on inimene nagu iga teine meie
ühiskonnas. Tal lihtsalt tuleb tihtipeale lisaks tavalistele argimuredele
tegeleda ka veel oma puudest tingitud probleemidega. (Puutepunkt)
Kasutatud materjalid:
www.wikipedia.com
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.
Комментариев нет:
Отправить комментарий