среда, 9 апреля 2014 г.

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.
 1).Tabu.
 Erivajadustega inimestesse suhtuti väga pikka aega väga halvasti. Kui nüüdseks on suhtumine paranenud, siis varem tapeti ja orjastati puudega inimesi väga paljudes riikides, ka Saksamaal.
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. (Wikipedia)

2)Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav.  Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).


3)Maailmas on kehtestatud erinevaid seadusi ja määrusi, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elu. Sellele vaatamata on kõikjal, kõigis ühiskondades puuetega inimesed halvemas olukorras, kui keskmine inimene. Ikka endiselt on osa puuetega inimesi ühiskonnas kõrvale jäetud, - selline on puuetega inimeste elu ka meil Eestis. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on teadmatus, hoolimatus, ebausk ja kartus eraldanud nähtavate ja nähtamatute takistustega puuetega inimesed teistest ja muutnud nad vähearvestatavaks.
Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993.a. Standardreeglite eesmärk on olla rahvusvaheliseks normiks või mõõdupuuks, mille abil meie kõik, nii puuetega kui puueteta inimesed, võime luua kõigi jaoks parema ühiskonna. Standardreeglite eesmärk on tagada, et puuetega tüdrukutel, poistel naistel ja meestel oleksid ühiskonnaliikmetena samad õigused ja kohustused kui teistel. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Siiski on veel takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja kohustusi mis teistel ning raskendavad osalemist ühiskonnaelus. Takistuste kõrvaldamiseks on riik ja omavalitsused kohustatud rakendama vajalikke abinõusid. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid ega soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdne lähtepositsioon, võrdsed võimalused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Standardreeglitega tutvudes võid järeldada, mis meie ühiskonnas, sinu elukohas või Eestis tervikuna vastab puuetega inimeste vajadustele, mis mitte. Standardreeglite abil võib kindlaks määrata ka kõik meie elus esinevad probleemid ja puudused. (Leppik, Kuzmin, 1996)
Eesti Vabariigi valitsus kiitis puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid heaks 16. mai 1995.a. istungil, nüüd võib neid kasutada töövahendina. (Leppik, Kuzmin, 1996)

Leppik E., Kuzmin V. 1996. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreeglite kasutamisjuhend.\
4)ELUVIIS- Üha enam leidub puuetega inimesi, kes tajuvad
oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid seda ka mitte
idealiseerides. Puuetega inimesed on järk-järgult sulandunud ühiskonda. Mõnel
juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja
tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest
(peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt
ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri
rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse
mittekurti esindajat aga kui võõramaalast. (Kikkas, 2009)

Puude olemasolu ei tohiks takistada
täisväärtulsiku elu elamist. Puudega inimene on inimene nagu iga teine meie
ühiskonnas. Tal lihtsalt tuleb tihtipeale lisaks tavalistele argimuredele
tegeleda ka veel oma puudest tingitud probleemidega. (Puutepunkt) 

Kasutatud materjalid:
 www.wikipedia.com
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.

воскресенье, 6 апреля 2014 г.

Kokkuvõtted.

1). Kuidas lähenesid antud teemale?

 Selle kursuse esimene teema tundus mulle väga huvitavana ning väga oleks tahtnud saada teada rohkem.Kui esimeses loengus seletati meile kõik teemad lahti ning öeldi mis on loengu mõte, vaatasin kõik teemad hea meelega üle. Kõik harjutused ei olnud nii kerged kui arvasin, seega tuli vaeva näha. Esialgu lugesin tähelepanelikult harjutuse läbi, alles siis asusin sellega väga põhjalikult tegelema. Lugesin kõik tähelepanelikult läbi ning tõin välja enda jaoks vajaliku informatsiooni. Harjutuste lahendamisteks aitas kaasa internett ning seal olevad lingid.
2). Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures?  
 
Jah, vaatasin paar linki materjali täiendamiseks, nad olid ka inglise keelsed. Kuna min ema keel on vene keel, siis tekst oli tõlgitud nii vene kui ka eesti keelde. Kuid esialgset matrjali siiski vaatasin esialgu antud materjalist.

3). Kuidas tööd organiseerisid? 

Töö organisatsioon ei olnud väga hea. Kuna olid isiklikud probleemid, siis ei saanud kahjuks tegeleda ülesannetega iga nädal, kuid suured tänud õppejõule, kes andis võimaluse ning üks nädal anti mulle varuks, et saaksin asjad tehtud.

4). Kas otsisin ise veel materjali juurde? 

Jah, otsisin ise materjale ülesannete jaoks. Ja see oli veel huvitavam, kuna materjalide otsingu ajal lugesin väga palju huvitavat juurde.

5). Soovitusi teistele õppijatele? 

Arvan, et kõige arukam oleks soovida järgmise kursuse õpilastele, teha kõik asjad õigel ajal. Peab alustama nii ja jagama oma aega nii, et kui tähtaeg hakkab saabuma ei peaks jooksma pea laiali.



Kõige suuremad tänud on õppejõule, kes andis luba esitada mõned tööd veidi hiljem.

 
 

среда, 2 апреля 2014 г.

III : IT ja erivajadused
 Essee.
Eripedagoodi jaoks omab infotehnoloogia väga suurt tähtsus pedogoogilises protsessis. Eesti eripedagoogika tradistsioonid on pikad, kuid tehnoloogiline kompetents on suhteliselt ebaühtlane ja killustatud. Infotehnoloogial on kolm põhilist rolli , millest esimene on arvuti kui laia profiiliga abivahend ,mis on juba iseenesestmõistetav meie infoühiskonnas.
 Teiseks rolliks on arvuti kui õppeprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja , mille elluviimiseks napib Eestis siaamaani vahendeid. Kolmandaks rolliks on arvuti kui kompensatsioonivahend , mis on meie maal kõige väiksemat kõlapinda leidnud.
Minu arvates raskendab erivajadustega inimeste ning ka selle protsessi hõlplustavaid vahendite integreerumist ühiskonda see fakt , et meie mõttemall võtab siiamaani neid kui tingimuseta abivajajaid ning mitte kui ühiskonna täisväärtuslikke liikmeid. Ühiskondlik tendents integratsiooni suunas ning tehnoloogia plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt on toonud eripedagoogikasse uue suuna - tugitehnoloogia, mis hõlplustab puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomist.See tehnoloogia toob mitmesugust kasu ühiskonnale , sealhulgas sotsiaalkulude vähenemine ja uute spetsialistide kujunemine.
Eesti probleemiks on aga see , et pole siiamaani välja kujunenud suhted puuetega inimeste , tehnoloogia, ühiskonna ja pedagoogide vahel. Infotehnoloogia on muutnud viimasel ajal väga paljusid eluvaldkondi ja ainult positiivses suunas , mis peaksid pikemas perspektiivis aitama kaasa puuetega inimeste integreerumisprotsessile. Näiteks on meedia ja internet loonud soosivaid tingimusi lihtsamale uudiste ja arvamuse avaldamise ligipääsule. Uudiseid saab internetis lugeda ja sealsamas ka kommenteerida, blogid ja arvamuslehed omavad väga täthsat rolli avaliku arvamuse kujundamisel.

Meedia on panustanud ühiskonna tõrjuva suhtumise puuetega inimeste vastu leevendamisele. Kaudselt võib ühiskonna suhtumine kajastuda ka riigitasandil , kujundatakse sotsiaalpoliitikad ,mis vastavad üha rohkem inimeste soovile. Tehnoloogia on lihtsustanud ka erivajadustega inimeste eneseteostuse võimalusi, sest nad saavad nüüd võrdväärselt teiste kodanike õppida ja töötada, puuetega inimesed omandavad nüüd võrdväärse hariduse. Peale selle, on tehnoloogia mõjutanud ka füüsilist keskkonda, mis annab liikumispuuetega inimeste liikumisvabaduse , ja meditsiini , mis lähendab maksimaalselt puuetega inimeste võimeid puueteta inimeste omadele. Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Esiteks on see oluline ligipääsuvahend , mis võimaldab osalislt kompenseerida füüsilist ligipääsu , näiteks internetipank, samuti on internet oluliseks ligipääsuks hariduse ja tööle. Teiseks on kaugõppe õppevormid lihtsustanud ülikooli õpet, ratastoolidega inimestele mõeldud teed ja liftid on küll ehitatud mõnedesse ülikoolidesse, kuid selleks on vaja liiga palju vahendeid. Internetipõhine õpimine nõuab seevastu väga väheseid resursse ja on väga efektiivne. Kolmandaks kompensaatoriks on kaugtöö, mis on Eestis veel vähe levinud. Internet pakub töö teist mudelit ’’tööl käimine ’’ asendub sel juhul ’’töö tegemisega’’ ning tööandja ja töötaja föösiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust. Internet võimaldab ka vähemusgruppide sõnaõigust , puuetega inimesed peaksid kõik oma resurssid koondama just veebipõhisele huvide esindamisele , sest internetis ei mängi rolli sotsiaalne , majanduslik ega ka ühiskondlik staatus. Internet on ka uus massimeedium , mis annab erivajaduste inimestele võimalust ning ligipääsu ajakirjadele, ajalehtedele , uudistele jne ning samuti annab ka võimalusi kampaanite läbiviimiseks ning vahendite kogumiseks erinevate fondide abil.
Puuetega inimestel on sageli raskusi hoonete füüsilise liigipääsule , esimene barjäär ühiskonnaga leiab aset juba nende kodu uksel. Internet võimaldab aga virtuaalset ligipääsu sinna , kuhu füüsiline ligipääs puudub. Inimene võib aktiivselt suhelda, teha tööd ning meeldivalt vaba aega veeta. Muidugi ei asenda internet suhtlemist näost näkku, kuid virtuaalne suhtlus on parem kui mitte midagi. Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, tulevad esile ka teised veidi tõsisemad sotsiaalsed barjäärid ettearvamuste ja hirmude näol. Endistes totalitaarreziimiga maades suhtuvad inimesed puuetega inimestesse nagu teistesse ning ei võta neid sageli omaks. See aga põhjustab erivajadustega inimeste sotsiaalset isoleerumist ning sotsiaalset kapseldumist. Internet aga võimaldab keskkonda, kus puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis ignoreerib nende kehalist olukorda ning võimaldab võidelda eelarvamustega ja anda avalikkusele selgem ettekujutus puuetest ja vastavatest probleemidest. Veebipõhine meedia on muutnud meedia traditsioonilist ühesuunalisust tootjalt tarbijale ning arendanud selle kahesuunalisust. Võimalik on kiiresti reageerida artiklile e-maili, kirja, kommentaari või kõne teel. Samuti tundub , et sõna – ja eneseväljendamisvabadus toimib internetis paremini kui ’’päriselus’’ ning see on väga tähtis just puuetega inimestele. Kokkuvõtteks võib öelda, et infotehnoloogia on lihtsustanud puuetega inimeste õppevormi ning on andnud neile ligipääsu sinna, kuhu nad ilma selleta poleks saanud. Neil on nüüd võimalus paremini oma huve esindada ning avalikku arvamust muuta , mis on väga tähtsaks faktoriks integreerumisprotsessi kohapealt. Kuigi Eestis ei ole veel juurdunud ebatraditsionaalsed töömudelid ning väheks jääb vahendeid, võib väita et erivajadustega inimeste tulevik paistab juba palju helgem ning nad saavad lõpuks omandada puueteta inimesega võrdväärse staatuse .
V : ligipääsetav InternetAnalüüsitud veebileht: http://dl.dropboxusercontent.com/u/44978060/Koduleht/index.html
Autor: Aleksandra Ivanovskaja

Veebileht on pühendatud Andeka lapsele. Seal kokku 3 lehti, mis on omavahel seotud linkidega. Igal lehel on olemas pilt. 

Analüüs:
Valideerides W3C validaatoriga leidsin 4  vigu. .Esimine viga oli seotud - pole atribuuti "bgcolor".See viga võiks olla kui kasutanud atribuut ülalnimetatud dokumendis, kuid dokumendi tüüp sa kasutad, ei toeta seda atribuuti selle element. See viga on sageli tingitud ebaõigest kasutamisest "range" dokumendi tüüp koos dokumendiga, mis kasutab raame.See viga võib tekkida ka siis, kui element ise ei toetata dokumendi tüüp sa kasutad, kui määramata element ei toetanud tunnused; sel juhul näha element-undefined veateate lisateavet.

Kuidas määrata: õigekirja ja kui element ja atribuut, (Pidage meeles XHTML on kõik väiketähed) ja / või kontrollima, et need mõlemad on lubatud valitud dokumendi tüüp, ja / või kasutada CSS asemel seda omadust.

Selline selitamine võiks abistada meile aru saada et ta ei kasutanud CSS .

Veel viga oli- nõutav atribuut "alt" määratlemata.Mäletan et atribuut eespool on vajalik element, et oled kasutanud, kuid teil on jätta see. Näiteks enamik HTML ja XHTML dokumendi tüüpide "tüüp" atribuut on nõutav "script" element ja "alt" atribuut on nõutav "img" element.
Ja veel viga oli  -
viimane silt "img" jätta, kuid OMITTAG NO täpsustati.Tal võib olla tähelepanuta sulgeda element, või võibolla mõeldud "self-close" element, mis on, lõpeb see "/>" asemel ">".

 Kokkuvõte:
Üldiselt on tegu lihtsa veebilehega, millel on küll osad puudused, aga mis on lihtsasti parandatavad. Kõik veebilehe peamised osad olid olemas ning oma koha peal. Aga mulle meeldib teda website ja arvan et teised kes vaatavad ja ei tea täpselt reeglid , siis nad ei määra need vigusid!
IV: tugitehnoloogia
 
Ekraanilugeja ja kõnesüntesaator.

 

Omavahelise võrdlemisele võiks mainida seda, et mõlemad võivad kooskõlas töötada.

Nii näiteks kõnesüntesaatorit tihti kasutatakse koos ekraanlugejaga ja sellest oli artiklis mainitud ka.Käesolevad tugitehnoloogiad on nägemispuudega inimestele mõeldud erilahenduseks.Mõlemad neist aitavad inimestel koos nägemisprobleemitega arvutit kasutada ja internetmaailmas surfata. Võrreldes teiste puudegrupiga, ilmselgelt on nägemispuude puhul kasutatu väga kallis ja keerukas tehnoloogia, aga ikkagi mõlemad tehnoloogiad on suurepärane võimalus nende jaoks, kes ilma selleta hakkama ei saaks.
Muidugi tehnoloogia juures on sageli mitu erinavaid probleeme. Nii näiteks keelespetsiifilisus.  Enamik lehandusi on kas kinnised või kallid. Nii näiteks eeslased peavad palju vaeva nägema selleks, et neid tugitehnikaid kasutada. Kui võrrelda selle kohapeal minu valitud tehnikaid, siis peaks aktsenti panna sellele, et kõnesüntesaator olemas ka eesti keele jaoks,mis näitab oma head arengut. Nagu oli kirjutatud internetilehel, seda kasutab ka eesti jalaga maaliv kunstnik Meelis " Mella" Luks. Kuid samas ekraanilugeja puhul probleemiks on see, et eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt,  niiet töötada eesti kõnesüntesaatoriga ta suudab ka. Hea on ka see, et ekraanilugejat võivad kasutada ka APPLE arvutis, nii et see on raske nägemispuudega inimesele ilmselt väga hea lahenduseks, teine probleem aga on kõrge hind. Muidugi esineb ka teisi probleeme peale keelespetsiifilisust. Aga minu arust see on kõige tähtsam ja suurem probleem, millega peaks kindlasti veel palju tööd tegema selleks, et ka eestklased saaksid vabalt kasutada kõike võimalike tugitehnoloogiaid.

Igalühel on oma tugevad ja nõrgemad jooned. Tõenäoliselt kõik nõrgemad küljed üks kord kaovad ära, kuna iga päev leiutatakse midagi uut ja parandadakse seda, mis on juba olemas, kuid teiseks suureks mureks on see, et mitte kõik tugitehnoloogiad on kättesaadaval kõikidel operatiivsüsteemidel.  Kui võrrelda käesolevaid tehnoloogiaid, siis ekraanilugeja on paremini kättedaav, sest võib töötada plus lisaks  IOS süsteemis, aga kõnesüntesaator vaid Windowsil.
VI :võrgusuhtluse eripärad .
Sotsiaalne võrgustik Twitter.
Kuna ülesandeks oli siiski analüüsida mingit kindlat keskkonda siis võtsin ette enda poolt enam kasutatud Twitteri.
Esimene asi , mis tõmbab inimesi ligi sellele sotsiaalvõrgustikule on see , et enda veebilehekülge võib teha privaatseks või siis võib seda ainult teatud inimestele või siis kogu avalikkusele avalikuks teha. 
Teine asi , mis meelitab selle portaali puhul , on see ,et sa võid oma sõprade postitusi kommenteerida.
 Kõige tähtsam asi on aga see ,et kõik maailma staarid kasutavad seda , neil on olemas nende isiklukud tegelikud leheküljed , kus nad teatavad oma fänne peaaegu nende igast sammust. 

Minu arvates on just see fakt põhiline, mis tõmbab ligi noori inimesi. Minu isilik veebilehekülg on avatud vaid mulle ja minu kahe sõbrannale. 
Ma kasutan seda nagu päevikut, panen sinna kirja , mis hinge ja mis meele peal. Paljud inimesed aga kasutavad seda nagu instagrammi , teatavad igast päevast ning igast sündmusest.
Oluline asi on see , et kasutajad saavad grupeerida  postitusi teema, tüübi või teemaviidete (inglise hashtags') järgi – sõnad või liited ,millal on ees "#" -märk. Sarnaselt kasutatakse ka "@" märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või
vastata nende säutsudele. Et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud "RT" täheühend (Retweet).

2009 lisandus "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel.
Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 tähemärki, et see sobiks SMSi pikkuse piiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ning lühendeid. 140-tähemärgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt bit.ly ning sisuhostingute saitide, nt Twitpic kasutatavust, et muuta URL link lühemaks kui 140 tähemärki. Twitter kasutab oma teenus t.co automaatse veebiaadresside lühendajana.
Teine
Kosmas -seal on võimalik teha nagu  chat'i funktsioon, kus saavad kasutajad suhelda nii teksti abil aga te saate see  saada see pildiga koos või mitte.Ühte sõnaga sellele lisaks on võimalus seal saata failidena pilte.
Twitter sisaldus vastavalt Pear Analyticsi
Vestlused - 41%
Arutelud - 38%
Retweets (topeltkirjad) - 9%
Enesetutvustusega - 6%
Spam - ​​4%
Uudised - 4%
kasutatud materjalid
2 moodul

II: veebitegemise kiirkursus