III : IT ja erivajadused
Essee.
Eripedagoodi jaoks omab infotehnoloogia väga suurt tähtsus pedogoogilises protsessis. Eesti eripedagoogika tradistsioonid on pikad, kuid tehnoloogiline kompetents on suhteliselt ebaühtlane ja killustatud. Infotehnoloogial on kolm põhilist rolli , millest esimene on arvuti kui laia profiiliga abivahend ,mis on juba iseenesestmõistetav meie infoühiskonnas.
Teiseks rolliks on arvuti kui õppeprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja , mille elluviimiseks napib Eestis siaamaani vahendeid. Kolmandaks rolliks on arvuti kui kompensatsioonivahend , mis on meie maal kõige väiksemat kõlapinda leidnud.
Minu arvates raskendab erivajadustega inimeste ning ka selle protsessi hõlplustavaid vahendite integreerumist ühiskonda see fakt , et meie mõttemall võtab siiamaani neid kui tingimuseta abivajajaid ning mitte kui ühiskonna täisväärtuslikke liikmeid. Ühiskondlik tendents integratsiooni suunas ning tehnoloogia plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt on toonud eripedagoogikasse uue suuna - tugitehnoloogia, mis hõlplustab puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomist.See tehnoloogia toob mitmesugust kasu ühiskonnale , sealhulgas sotsiaalkulude vähenemine ja uute spetsialistide kujunemine.
Eesti probleemiks on aga see , et pole siiamaani välja kujunenud suhted puuetega inimeste , tehnoloogia, ühiskonna ja pedagoogide vahel. Infotehnoloogia on muutnud viimasel ajal väga paljusid eluvaldkondi ja ainult positiivses suunas , mis peaksid pikemas perspektiivis aitama kaasa puuetega inimeste integreerumisprotsessile. Näiteks on meedia ja internet loonud soosivaid tingimusi lihtsamale uudiste ja arvamuse avaldamise ligipääsule. Uudiseid saab internetis lugeda ja sealsamas ka kommenteerida, blogid ja arvamuslehed omavad väga täthsat rolli avaliku arvamuse kujundamisel.
Meedia on panustanud ühiskonna tõrjuva suhtumise puuetega inimeste vastu leevendamisele. Kaudselt võib ühiskonna suhtumine kajastuda ka riigitasandil , kujundatakse sotsiaalpoliitikad ,mis vastavad üha rohkem inimeste soovile. Tehnoloogia on lihtsustanud ka erivajadustega inimeste eneseteostuse võimalusi, sest nad saavad nüüd võrdväärselt teiste kodanike õppida ja töötada, puuetega inimesed omandavad nüüd võrdväärse hariduse. Peale selle, on tehnoloogia mõjutanud ka füüsilist keskkonda, mis annab liikumispuuetega inimeste liikumisvabaduse , ja meditsiini , mis lähendab maksimaalselt puuetega inimeste võimeid puueteta inimeste omadele. Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Esiteks on see oluline ligipääsuvahend , mis võimaldab osalislt kompenseerida füüsilist ligipääsu , näiteks internetipank, samuti on internet oluliseks ligipääsuks hariduse ja tööle. Teiseks on kaugõppe õppevormid lihtsustanud ülikooli õpet, ratastoolidega inimestele mõeldud teed ja liftid on küll ehitatud mõnedesse ülikoolidesse, kuid selleks on vaja liiga palju vahendeid. Internetipõhine õpimine nõuab seevastu väga väheseid resursse ja on väga efektiivne. Kolmandaks kompensaatoriks on kaugtöö, mis on Eestis veel vähe levinud. Internet pakub töö teist mudelit ’’tööl käimine ’’ asendub sel juhul ’’töö tegemisega’’ ning tööandja ja töötaja föösiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust. Internet võimaldab ka vähemusgruppide sõnaõigust , puuetega inimesed peaksid kõik oma resurssid koondama just veebipõhisele huvide esindamisele , sest internetis ei mängi rolli sotsiaalne , majanduslik ega ka ühiskondlik staatus. Internet on ka uus massimeedium , mis annab erivajaduste inimestele võimalust ning ligipääsu ajakirjadele, ajalehtedele , uudistele jne ning samuti annab ka võimalusi kampaanite läbiviimiseks ning vahendite kogumiseks erinevate fondide abil.
Puuetega inimestel on sageli raskusi hoonete füüsilise liigipääsule , esimene barjäär ühiskonnaga leiab aset juba nende kodu uksel. Internet võimaldab aga virtuaalset ligipääsu sinna , kuhu füüsiline ligipääs puudub. Inimene võib aktiivselt suhelda, teha tööd ning meeldivalt vaba aega veeta. Muidugi ei asenda internet suhtlemist näost näkku, kuid virtuaalne suhtlus on parem kui mitte midagi. Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, tulevad esile ka teised veidi tõsisemad sotsiaalsed barjäärid ettearvamuste ja hirmude näol. Endistes totalitaarreziimiga maades suhtuvad inimesed puuetega inimestesse nagu teistesse ning ei võta neid sageli omaks. See aga põhjustab erivajadustega inimeste sotsiaalset isoleerumist ning sotsiaalset kapseldumist. Internet aga võimaldab keskkonda, kus puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis ignoreerib nende kehalist olukorda ning võimaldab võidelda eelarvamustega ja anda avalikkusele selgem ettekujutus puuetest ja vastavatest probleemidest. Veebipõhine meedia on muutnud meedia traditsioonilist ühesuunalisust tootjalt tarbijale ning arendanud selle kahesuunalisust. Võimalik on kiiresti reageerida artiklile e-maili, kirja, kommentaari või kõne teel. Samuti tundub , et sõna – ja eneseväljendamisvabadus toimib internetis paremini kui ’’päriselus’’ ning see on väga tähtis just puuetega inimestele. Kokkuvõtteks võib öelda, et infotehnoloogia on lihtsustanud puuetega inimeste õppevormi ning on andnud neile ligipääsu sinna, kuhu nad ilma selleta poleks saanud. Neil on nüüd võimalus paremini oma huve esindada ning avalikku arvamust muuta , mis on väga tähtsaks faktoriks integreerumisprotsessi kohapealt. Kuigi Eestis ei ole veel juurdunud ebatraditsionaalsed töömudelid ning väheks jääb vahendeid, võib väita et erivajadustega inimeste tulevik paistab juba palju helgem ning nad saavad lõpuks omandada puueteta inimesega võrdväärse staatuse .
Teiseks rolliks on arvuti kui õppeprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja , mille elluviimiseks napib Eestis siaamaani vahendeid. Kolmandaks rolliks on arvuti kui kompensatsioonivahend , mis on meie maal kõige väiksemat kõlapinda leidnud.
Minu arvates raskendab erivajadustega inimeste ning ka selle protsessi hõlplustavaid vahendite integreerumist ühiskonda see fakt , et meie mõttemall võtab siiamaani neid kui tingimuseta abivajajaid ning mitte kui ühiskonna täisväärtuslikke liikmeid. Ühiskondlik tendents integratsiooni suunas ning tehnoloogia plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt on toonud eripedagoogikasse uue suuna - tugitehnoloogia, mis hõlplustab puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomist.See tehnoloogia toob mitmesugust kasu ühiskonnale , sealhulgas sotsiaalkulude vähenemine ja uute spetsialistide kujunemine.
Eesti probleemiks on aga see , et pole siiamaani välja kujunenud suhted puuetega inimeste , tehnoloogia, ühiskonna ja pedagoogide vahel. Infotehnoloogia on muutnud viimasel ajal väga paljusid eluvaldkondi ja ainult positiivses suunas , mis peaksid pikemas perspektiivis aitama kaasa puuetega inimeste integreerumisprotsessile. Näiteks on meedia ja internet loonud soosivaid tingimusi lihtsamale uudiste ja arvamuse avaldamise ligipääsule. Uudiseid saab internetis lugeda ja sealsamas ka kommenteerida, blogid ja arvamuslehed omavad väga täthsat rolli avaliku arvamuse kujundamisel.
Meedia on panustanud ühiskonna tõrjuva suhtumise puuetega inimeste vastu leevendamisele. Kaudselt võib ühiskonna suhtumine kajastuda ka riigitasandil , kujundatakse sotsiaalpoliitikad ,mis vastavad üha rohkem inimeste soovile. Tehnoloogia on lihtsustanud ka erivajadustega inimeste eneseteostuse võimalusi, sest nad saavad nüüd võrdväärselt teiste kodanike õppida ja töötada, puuetega inimesed omandavad nüüd võrdväärse hariduse. Peale selle, on tehnoloogia mõjutanud ka füüsilist keskkonda, mis annab liikumispuuetega inimeste liikumisvabaduse , ja meditsiini , mis lähendab maksimaalselt puuetega inimeste võimeid puueteta inimeste omadele. Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Internetil on olnud omaette väga tähtis roll erivajadustega inimeste elus.See töötab põhiliselt nagu võimaluste kompensaator.
Esiteks on see oluline ligipääsuvahend , mis võimaldab osalislt kompenseerida füüsilist ligipääsu , näiteks internetipank, samuti on internet oluliseks ligipääsuks hariduse ja tööle. Teiseks on kaugõppe õppevormid lihtsustanud ülikooli õpet, ratastoolidega inimestele mõeldud teed ja liftid on küll ehitatud mõnedesse ülikoolidesse, kuid selleks on vaja liiga palju vahendeid. Internetipõhine õpimine nõuab seevastu väga väheseid resursse ja on väga efektiivne. Kolmandaks kompensaatoriks on kaugtöö, mis on Eestis veel vähe levinud. Internet pakub töö teist mudelit ’’tööl käimine ’’ asendub sel juhul ’’töö tegemisega’’ ning tööandja ja töötaja föösiline asukoht ei oma enam erilist tähtsust. Internet võimaldab ka vähemusgruppide sõnaõigust , puuetega inimesed peaksid kõik oma resurssid koondama just veebipõhisele huvide esindamisele , sest internetis ei mängi rolli sotsiaalne , majanduslik ega ka ühiskondlik staatus. Internet on ka uus massimeedium , mis annab erivajaduste inimestele võimalust ning ligipääsu ajakirjadele, ajalehtedele , uudistele jne ning samuti annab ka võimalusi kampaanite läbiviimiseks ning vahendite kogumiseks erinevate fondide abil.
Puuetega inimestel on sageli raskusi hoonete füüsilise liigipääsule , esimene barjäär ühiskonnaga leiab aset juba nende kodu uksel. Internet võimaldab aga virtuaalset ligipääsu sinna , kuhu füüsiline ligipääs puudub. Inimene võib aktiivselt suhelda, teha tööd ning meeldivalt vaba aega veeta. Muidugi ei asenda internet suhtlemist näost näkku, kuid virtuaalne suhtlus on parem kui mitte midagi. Kui füüsilised barjäärid saavad ületatud, tulevad esile ka teised veidi tõsisemad sotsiaalsed barjäärid ettearvamuste ja hirmude näol. Endistes totalitaarreziimiga maades suhtuvad inimesed puuetega inimestesse nagu teistesse ning ei võta neid sageli omaks. See aga põhjustab erivajadustega inimeste sotsiaalset isoleerumist ning sotsiaalset kapseldumist. Internet aga võimaldab keskkonda, kus puuetega inimesed saavad enda käsutusse uue suhtluskanali, mis ignoreerib nende kehalist olukorda ning võimaldab võidelda eelarvamustega ja anda avalikkusele selgem ettekujutus puuetest ja vastavatest probleemidest. Veebipõhine meedia on muutnud meedia traditsioonilist ühesuunalisust tootjalt tarbijale ning arendanud selle kahesuunalisust. Võimalik on kiiresti reageerida artiklile e-maili, kirja, kommentaari või kõne teel. Samuti tundub , et sõna – ja eneseväljendamisvabadus toimib internetis paremini kui ’’päriselus’’ ning see on väga tähtis just puuetega inimestele. Kokkuvõtteks võib öelda, et infotehnoloogia on lihtsustanud puuetega inimeste õppevormi ning on andnud neile ligipääsu sinna, kuhu nad ilma selleta poleks saanud. Neil on nüüd võimalus paremini oma huve esindada ning avalikku arvamust muuta , mis on väga tähtsaks faktoriks integreerumisprotsessi kohapealt. Kuigi Eestis ei ole veel juurdunud ebatraditsionaalsed töömudelid ning väheks jääb vahendeid, võib väita et erivajadustega inimeste tulevik paistab juba palju helgem ning nad saavad lõpuks omandada puueteta inimesega võrdväärse staatuse .
Комментариев нет:
Отправить комментарий